Kuidas hunt tõmbas ukse lahti: Kääks! ehk logopeedilisi muinasjutte. Kristel Lempu.

Kogumikus on kaheksa stsenaariumina esitatud muinasjuttu: teksti vahele on remarkidena pikitud juhendaja tegevuse kirjeldus ja iga muinasjutu kohta on kogumikus suur pilt (kunstnik Pia Hanslep). Logopeediliste muinasjuttude toel saab arendada lapse kõnet ja kognitsiooni, avardada ja kujundada tema arusaamist ümbritseva kohta, ning kogumik sobib kasutamiseks nii lasteaiaõpetajatele ja lapsevanematele kui ka logopeedidele, kes soovivad oma tööd rikastada ja varieerida. Tööks valitud muinasjutud on hästi tuntud, et nende sisu oleks juhendajale hästi teada ja töö seetõttu lihtsam: Hunt ja seitse kitsetalle ehk Kuidas hunt uksele koputas: KOP-KOP; Kakuke ehk Kuidas rebane tegi: AMPS; Kolm karu ehk Kuidas karupoja tool PRÕKS katki läks; Kolm põrsakest ehk Kuidas seaema pojakest paitas: NUFF-NUFF; Kuidas loomad endale sabad said ehk Miks jänku nuttis: IHH-IHH-IHH; Naeris ehk Kuidas taat peenart kastis: SORR-SORR; Punamütsike ehk Kuidas sirtsud siristasid: TSIK-TSIK; Tare-tareke ehk Kuidas karu katusele ronis: KRIIKS-KRIIKS. Lihtsad logopeedilised või sensoorsed lood sobivad lastele juba enne kaheaastaseks saamist. Laps teeb kaasa jõukohaseid suu- ja sõrmeharjutusi, kordab lihtsaid silpe ja osutab asjale, millest on juttu. Muinasjuttude raskusaste tõuseb iga tekstiga, keerulisema sisu ja harjutustega tekstid sobivad vanematele lastele, kuigi alati saab teksti lihtsustada. Tekstide läbimängimist võib teha ka veel esimestes klassides, ka siis on need kõnearendusliku eesmärgiga, kuigi ülesandeks pole üldjuhul enam artikulatsiooniaparaaditugevdamine ja häälduse korrigeerimine.