Egiptlane Mooses

„Egiptlane Mooses” (1997) analüüsib Moosese kui omaette „mälufiguuri” retseptsiooni Lääne kultuuris Vana-Kreekast Sigmund Freudini, rõhuasetusega 17.–18. sajandil. Selle analüüsi käigus avab uurimus aga monoteistliku mõtlemise juuri ja loomust üldiselt. Autor nimetab monoteistlikku pööret inimkonna ajaloos, mis asus vastandama ainuõige ainujumala usku kõigile ülejäänutele, Moosese eristuseks, tuues välja selle olulised tagajärjed Lääne kultuurile. Uurimus liigitub autori sõnutsi mitte ajaloo, vaid mäluajaloo valdkonda: erinevalt tavapärasest ajaloost ei huvitu mäluajalugu mitte minevikust kui sellisest, vaid minevikust, nii nagu seda on mäletatud, mineviku faktuaalsuse asemel uurib mäluajalugu mineviku aktuaalsust.



Jan Assmann (snd 1938) on tänapäeva tuntumaid egüptolooge ja religiooniajaloolasi, kes on avaldanud suure hulga uurimusi nii Vana-­Egiptuse kultuurist kui ka selle retseptsioonist hilisematel sajanditel. Viimasel paarikümnel aastal on tema huvi fookuses olnud monoteismi uurimine. Assmann töötas alates 1976. aastast kuni emeriteerumiseni 2003 Heidelbergi ülikooli egüptoloogia professorina. Ta on valitud mitme ülikooli audoktoriks ja pälvinud palju hinnalisi tunnustusi.